LAK ehk lõimitud aine- ja keeleõpe
Kokkuvõtlikult öeldes tähendab LAK-õpe aine ja keele samaaegset õppimist.
Näiteks on Malaisia lapsed LAK-õppena õppinud matemaatikat ja loodusteadust inglise keeles, Norra lapsed draamaõpetust saksa keeles, Itaalia õpilased loodusteadust prantsuse keeles, jaapanlased geograafiat inglise keeles ning austraallased matemaatikat hiina keeles. Keelte ja õppeainete kombinatsioone leidub lõputult.
Nii eesti kui ka vene õppekeelega koolide hulgas on pikaajaliste võõrkeele süvaõppe traditsioonidega koole. Õppeainete valikus on enamasti õpitava keele ruumiga seotud kultuuri-, ajaloo- ja maateaduskursused. Meie praegust koolielu mõjutab 1960. ja 1990. aastail alustatud sihtkeelne õpe. 1960. aastaisse ulatub Tallinna Inglise Kolledži (tollane Tallinna 7. Keskkool) ja Tallinna 21. Keskkooli võõrkeelse aineõpetuse algus. Eeskujud säärase süvaõppega kooli loomiseks olid Moskvas, Leningradis ja teistes Nõukogude Liidu suurlinnades juba olemas. Pisut hiljem alustati ning õpetati põhikoolis geograafiat inglise keeles lühemat või veidi pikemat aega veel viies koolis Tallinnas, Tartus, Raplas ja Rakveres ning saksa keeles Kadrioru Gümnaasiumi eelkäijas. 38 aastat kestnud süsteemne aine- ja keeleõpetuse lõimimine lõppes Tallinna Inglise Kolledžis 2004. aastal;2 teistes koolides oli loobutud juba aastaid varem. Tallinna Humanitaargümnaasiumi tuli ingliskeelne õpe 1970. aastail ning on jätkunud senini. 1997. aastast avati Tallinnas ja Tartus kahe gümnaasiumi juures saksakeelsed osakonnad. Saksakeelse osakonna õpilasi valmistatakse ette Saksa ja Eesti abituuriumiks, seetõttu õpetatakse osa aineid saksa, osa eesti keeles.
Sel sajandil on eestikeelset õpet pakkuvate vene õppekeelega koolide arv oluliselt suurenenud. Kuigi õppe maht ja ainete valik on kooliti väga erinevad, järgitakse üldjoontes LAK-õppe põhimõtteid. Eesti keeles õpetatavad ained/kursused valitakse ainete hulgast, milles leidub seoseid Eesti ainesega või rohkem ainesisude lõimimise võimalusi ning mis aitavad arendada suhtlus- ja ühiskonnapädevust
LAK-õpe on ühel ajal aine- ja keeleõpe. Keeles, mis ei ole õpilase emakeel, õpetatakse ja õpitakse näiteks matemaatikat, loodusteadust, kunsti või majandust mis tahes kooliastmes või ka lasteaias. Aineõpetajatelt nõuab LAK-õpe mingil määral ka keele õpetamist: aineõpetajate ülesanne on edendada nende keeleteadmiste omandamist, mida õppuril ei ole, kuid mida on aine mõistmiseks ja õppimiseks vaja. Keeleõpetajatel on LAK-õppe programmis eriline roll. Lisaks keele õpetamisele tavapärase ainekava alusel toetavad nad aineõpetajaid, aidates õpilastel omandada neid keelendeid ja sõnavara, mis on vajalikud teiste ainete valdamiseks. Seeläbi aitavad keeleõpetajad kaasa aineteadmiste omandamisele.
allikas:
MÕK ehk muutunud õpikäsitus ehk Me Õpime Kõkjal
KUULA SIIN: https://player.fm/series/keelesuts-vikerraadio-err-1849656/keelesuts-mis-on-mk-priit-kruus
MÕKi esmaseks elluviijaks on õpetaja, kelle tahtest, oskustest ja motivatsioonist oleneb õppetunnis peaaegu kõik.
Koolijuhtide arvates saavad nad MÕKi elluviimisesse panustada mitmel moel. Esmalt on vaja teadvustada MÕKi olemust ja vajalikkust, seejärel luua ühiskuvand koolis ning koordineerida tegevusi MÕKi rakendamisel.
On vaja murda traditsioone õppekorralduses ja hindamises. Õppekorraldus tuleb muuta paindlikuks ja toetavaks, rõhuasetus viia õpetamiselt õppimisele. Õppimine peaks jõudma kõikjale: õue, muuseumisse, e-keskkondadesse jne. Kool peab toetama ka erinevate õpimeetodite rakendamist (rühmaõpe, projektõpe jne) ning praktiliste tegevuste läbiviimist klassiruumides. Oluliseks peetakse ka digipööret, mis õppimist soodustaks.
Meie kool toetab ja aitab, meie koolitunnid on lõimitud, muutunud ja nutikad. Osaleme hea meelega, tuletame meelde vanu asju ja ammutame uusi teadmisi.
Kokkuvõtlikult öeldes tähendab LAK-õpe aine ja keele samaaegset õppimist.
Näiteks on Malaisia lapsed LAK-õppena õppinud matemaatikat ja loodusteadust inglise keeles, Norra lapsed draamaõpetust saksa keeles, Itaalia õpilased loodusteadust prantsuse keeles, jaapanlased geograafiat inglise keeles ning austraallased matemaatikat hiina keeles. Keelte ja õppeainete kombinatsioone leidub lõputult.
Nii eesti kui ka vene õppekeelega koolide hulgas on pikaajaliste võõrkeele süvaõppe traditsioonidega koole. Õppeainete valikus on enamasti õpitava keele ruumiga seotud kultuuri-, ajaloo- ja maateaduskursused. Meie praegust koolielu mõjutab 1960. ja 1990. aastail alustatud sihtkeelne õpe. 1960. aastaisse ulatub Tallinna Inglise Kolledži (tollane Tallinna 7. Keskkool) ja Tallinna 21. Keskkooli võõrkeelse aineõpetuse algus. Eeskujud säärase süvaõppega kooli loomiseks olid Moskvas, Leningradis ja teistes Nõukogude Liidu suurlinnades juba olemas. Pisut hiljem alustati ning õpetati põhikoolis geograafiat inglise keeles lühemat või veidi pikemat aega veel viies koolis Tallinnas, Tartus, Raplas ja Rakveres ning saksa keeles Kadrioru Gümnaasiumi eelkäijas. 38 aastat kestnud süsteemne aine- ja keeleõpetuse lõimimine lõppes Tallinna Inglise Kolledžis 2004. aastal;2 teistes koolides oli loobutud juba aastaid varem. Tallinna Humanitaargümnaasiumi tuli ingliskeelne õpe 1970. aastail ning on jätkunud senini. 1997. aastast avati Tallinnas ja Tartus kahe gümnaasiumi juures saksakeelsed osakonnad. Saksakeelse osakonna õpilasi valmistatakse ette Saksa ja Eesti abituuriumiks, seetõttu õpetatakse osa aineid saksa, osa eesti keeles.
Sel sajandil on eestikeelset õpet pakkuvate vene õppekeelega koolide arv oluliselt suurenenud. Kuigi õppe maht ja ainete valik on kooliti väga erinevad, järgitakse üldjoontes LAK-õppe põhimõtteid. Eesti keeles õpetatavad ained/kursused valitakse ainete hulgast, milles leidub seoseid Eesti ainesega või rohkem ainesisude lõimimise võimalusi ning mis aitavad arendada suhtlus- ja ühiskonnapädevust
LAK-õpe on ühel ajal aine- ja keeleõpe. Keeles, mis ei ole õpilase emakeel, õpetatakse ja õpitakse näiteks matemaatikat, loodusteadust, kunsti või majandust mis tahes kooliastmes või ka lasteaias. Aineõpetajatelt nõuab LAK-õpe mingil määral ka keele õpetamist: aineõpetajate ülesanne on edendada nende keeleteadmiste omandamist, mida õppuril ei ole, kuid mida on aine mõistmiseks ja õppimiseks vaja. Keeleõpetajatel on LAK-õppe programmis eriline roll. Lisaks keele õpetamisele tavapärase ainekava alusel toetavad nad aineõpetajaid, aidates õpilastel omandada neid keelendeid ja sõnavara, mis on vajalikud teiste ainete valdamiseks. Seeläbi aitavad keeleõpetajad kaasa aineteadmiste omandamisele.
allikas:
Peeter Mehisto, David Marsh, Maria Jesus Frigols Martin, Kai Võlli, Hiie Asser
Käsiraamat: „Lõimitud aine- ja keeleõpe"
MÕK ehk muutunud õpikäsitus ehk Me Õpime Kõkjal
KUULA SIIN: https://player.fm/series/keelesuts-vikerraadio-err-1849656/keelesuts-mis-on-mk-priit-kruus
MÕKi esmaseks elluviijaks on õpetaja, kelle tahtest, oskustest ja motivatsioonist oleneb õppetunnis peaaegu kõik.
Koolijuhtide arvates saavad nad MÕKi elluviimisesse panustada mitmel moel. Esmalt on vaja teadvustada MÕKi olemust ja vajalikkust, seejärel luua ühiskuvand koolis ning koordineerida tegevusi MÕKi rakendamisel.
On vaja murda traditsioone õppekorralduses ja hindamises. Õppekorraldus tuleb muuta paindlikuks ja toetavaks, rõhuasetus viia õpetamiselt õppimisele. Õppimine peaks jõudma kõikjale: õue, muuseumisse, e-keskkondadesse jne. Kool peab toetama ka erinevate õpimeetodite rakendamist (rühmaõpe, projektõpe jne) ning praktiliste tegevuste läbiviimist klassiruumides. Oluliseks peetakse ka digipööret, mis õppimist soodustaks.
Meie kool toetab ja aitab, meie koolitunnid on lõimitud, muutunud ja nutikad. Osaleme hea meelega, tuletame meelde vanu asju ja ammutame uusi teadmisi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar