Küünla ja patareidejaht 2018_Pae Gümnaasiumi 5B saak! Kiitus Artur Dzikija ja Ksenija Nekrõlova peredele suure toetuse eest.

78,4 kg patareisid ja 300 gr küünlaümbriseid

16.03.2018 KARJÄÄRIPÄEV_5B klass kohtus marketoloogiga ehk müügimänedzeriga, tantsija, fotograafi ja disaineriga ning meedikuga.

Traditsiooniline karjääripäev meie koolis tõi 5B klassi kolm suurepärast spetsialisti.

Lapsed said tutvuda väga huvitavate, loovate ja vastutustundlike ametitega.

Meie külalised tutvustasid lastele võimalusi, suunasid tähelepanu valikutele ja panid mõtlema, unistama ja soovima. Viiendas klassis me ei pea veel teadma, kelleks saada. 

Piisab kui oskame unistada. Unistustel on kalduvus täide minna.

Selleks et unistada, peame palju teadma! Kool on parim koht, kus laiendada oma silmaringi, tutvuda uute inimestega ja  õppida põnevaid asju.

HIPODROOMI ARENDUSJUHT Valentina Purtova

Kunstnik, disainer, fotograaf Larianna Holm

Pediaater (Tallinna Lastehaigla) Ilona Neupkojeva

Sel nädalal lõppeb meie lugemise ralli.

Lugemisprogramm „Loeme valmis „OMA RAAMATU““

Võistlustulle astub kogu klass!

Tallinna Keskraamatukogu lugemisprogramm „Loeme valmis „Oma raamatu““ on iga-aastane lugemisprogramm Tallinna koolide 1.-9. klassidele. Lugemisprogrammi eesmärgiks on tähtsustada lugemist kui silmaringi ja sõnavara arendavat ning ülimalt mõnusat vaba aja veetmise vormi.

Programm sai alguse 2013/2014. õppeaastal Pääsküla raamatukogus, ent juba järgmisel aastal laienes üle linna.

Konkursi teeb eriliseks see, et iga õpilane ei võistle mitte üksi, vaid võistlustulle astub terve KLASS. Seega – klassi ehk võistkonna edukus sõltub kõigist õpilastest. Kui klassis on õpilasi vähe, võib kaks klassi ka ühise võistkonnana tegutseda. Ainsaks piiranguks sel puhul on, et õpilaste arv kahe klassi peale kokku jääks alla 30. Kuna tegemist on klassidevahelise lugemiskonkursiga, peab iga klassi etteotsa asuma õpetaja.

Programmi käigus valmib igal klassil „Oma raamat“, mis kujuneb A4 formaadis lehtedest, mille õpilased loetud raamatute põhjal koostavad. Iga õpilane loeb läbi raamatu ja koostab selle kohta ühe lehe. Sisulisi piiranguid ei ole: võib kirjutada lühikokkuvõtte või luuletuse, teha raamatule reklaami, joonistada või läheneda muul looval viisil.

„Oma raamatu“ valmimine

Programmi jooksul loevad õpilased raamatuid ja joonistavad-kirjutavad loetu põhjal lehti. „Oma raamat“ hakkab tekkima laste valmistatud lehtedest. Iga läbi loetud raamatu kohta koostab õpilane ühe A4 formaadis lehe. Sisulisi piiranguid ei ole: võib kirjutada lühikokkuvõtte või luuletuse, teha raamatule reklaami, joonistada pildi, kirjutada, mis meeldis ja ei meeldinud, või läheneda muul looval viisil.

Arvesse lähevad raamatud, mis on loetud programmi toimumise perioodil.

Sel nädalal lõppeb meie klassi suur küünlaümbriste ja patareide jaht.

kiitus Artur Dzika, kes kogus kõige rohkem patareisi.

Meie uus toimekas nädal!

Mis on LAK ja MÕK?

LAK ehk lõimitud aine- ja keeleõpe

Kokkuvõtlikult öeldes tähendab LAK-õpe aine ja keele samaaegset õppimist.
Näiteks on Malaisia lapsed LAK-õppena õppinud matemaatikat ja loodusteadust inglise keeles, Norra lapsed draamaõpetust saksa keeles, Itaalia õpilased loodusteadust prantsuse keeles, jaapanlased geograafiat inglise keeles ning austraallased matemaatikat hiina keeles. Keelte ja õppeainete kombinatsioone leidub lõputult.

Nii eesti kui ka vene õppekeelega koolide hulgas on pikaajaliste võõrkeele süvaõppe traditsioonidega koole. Õppeainete valikus on enamasti õpitava keele ruumiga seotud kultuuri-, ajaloo- ja maateaduskursused. Meie praegust koolielu mõjutab 1960. ja 1990. aastail alustatud sihtkeelne õpe. 1960. aastaisse ulatub Tallinna Inglise Kolledži (tollane Tallinna 7. Keskkool) ja Tallinna 21. Keskkooli võõrkeelse aineõpetuse algus. Eeskujud säärase süvaõppega kooli loomiseks olid Moskvas, Leningradis ja teistes Nõukogude Liidu suurlinnades juba olemas. Pisut hiljem alustati ning õpetati põhikoolis geograafiat inglise keeles lühemat või veidi pikemat aega veel viies koolis Tallinnas, Tartus, Raplas ja Rakveres ning saksa keeles Kadrioru Gümnaasiumi eelkäijas. 38 aastat kestnud süsteemne aine- ja keeleõpetuse lõimimine lõppes Tallinna Inglise Kolledžis 2004. aastal;2 teistes koolides oli loobutud juba aastaid varem. Tallinna Humanitaargümnaasiumi tuli ingliskeelne õpe 1970. aastail ning on jätkunud senini. 1997. aastast avati Tallinnas ja Tartus kahe gümnaasiumi juures saksakeelsed osakonnad. Saksakeelse osakonna õpilasi valmistatakse ette Saksa ja Eesti abituuriumiks, seetõttu õpetatakse osa aineid saksa, osa eesti keeles.

Sel sajandil on eestikeelset õpet pakkuvate vene õppekeelega koolide arv oluliselt suurenenud. Kuigi õppe maht ja ainete valik on kooliti väga erinevad, järgitakse üldjoontes LAK-õppe põhimõtteid. Eesti keeles õpetatavad ained/kursused valitakse ainete hulgast, milles leidub seoseid Eesti ainesega või rohkem ainesisude lõimimise võimalusi ning mis aitavad arendada suhtlus- ja ühiskonnapädevust

LAK-õpe on ühel ajal aine- ja keeleõpe. Keeles, mis ei ole õpilase emakeel, õpetatakse ja õpitakse näiteks matemaatikat, loodusteadust, kunsti või majandust mis tahes kooliastmes või ka lasteaias. Aineõpetajatelt nõuab LAK-õpe mingil määral ka keele õpetamist: aineõpetajate ülesanne on edendada nende keeleteadmiste omandamist, mida õppuril ei ole, kuid mida on aine mõistmiseks ja õppimiseks vaja. Keeleõpetajatel on LAK-õppe programmis eriline roll. Lisaks keele õpetamisele tavapärase ainekava alusel toetavad nad aineõpetajaid, aidates õpilastel omandada neid keelendeid ja sõnavara, mis on vajalikud teiste ainete valdamiseks. Seeläbi aitavad keeleõpetajad kaasa aineteadmiste omandamisele.

allikas:

Peeter Mehisto, David Marsh, Maria Jesus Frigols Martin, Kai Võlli, Hiie Asser

Käsiraamat: „Lõimitud aine- ja keeleõpe"

MÕK ehk muutunud õpikäsitus ehk Me Õpime Kõkjal
KUULA SIIN: https://player.fm/series/keelesuts-vikerraadio-err-1849656/keelesuts-mis-on-mk-priit-kruus

MÕKi esmaseks elluviijaks on õpetaja, kelle tahtest, oskustest ja motivatsioonist oleneb õppetunnis peaaegu kõik. 

Koolijuhtide arvates saavad nad MÕKi elluviimisesse panustada mitmel moel. Esmalt on vaja teadvustada MÕKi olemust ja vajalikkust, seejärel luua ühiskuvand koolis ning koordineerida tegevusi MÕKi rakendamisel.

On vaja murda traditsioone õppekorralduses ja hindamises. Õppekorraldus tuleb muuta paindlikuks ja toetavaks, rõhuasetus viia õpetamiselt õppimisele. Õppimine peaks jõudma kõikjale: õue, muuseumisse, e-keskkondadesse jne. Kool peab toetama ka erinevate õpimeetodite rakendamist (rühmaõpe, projektõpe jne) ning praktiliste tegevuste läbiviimist klassiruumides. Oluliseks peetakse ka digipööret, mis õppimist soodustaks.

Meie kool toetab ja aitab, meie koolitunnid on lõimitud, muutunud ja nutikad. Osaleme hea meelega, tuletame meelde vanu asju ja ammutame uusi teadmisi.

12.03.2018_LAK ja MÕK_ Keskaegne linn_ekskursioon vanalinnas. Suurepärane giid Aleksander.

KIITUS.

Ekskursioon oli põhjalik, kõik eesti keele tunnis õpitud sõnad olid kasutuses.
Homme teeme kokkuvõtte.
Tänan õpilasi, et kuulasite hoolega.
Eriline kiitus noormeestele, kes võtsid vanas Raeapteegis mütsid peast - 

väga härrasmehelik käitumine. Tublid.

Suur kiitus kõikidele, kes oskasid küsida ja vastata küsimustele.